Riikide kokkuvõte
on Verhojansk (-71,8oC). Aasia osa kliimat mõjutab Vaikne ookean. Mäeliustikke on 3550km2.
Ida-Siberis ulatub igikelts kaugemale lõunasse. Kaug-Idas on parasöötme mussoonkliima.
Venemaal on palju jõgesid ja järvi. 2/3 territooriumist hõlmab Põhja-Jäämere vesikond. Pikim
jõgi on 4400 km pikkune Leena. Suurimate deltadega on Volga ja Leena. Baikal on maailma
sügavaim (1620 m) ja Venemaa suurim järv, hõlmab 1/5 maailma mageveevarust (ilma
liustiketa). Laadoga on Euroopa suurim järv. Taimkattes on selgelt täheldatav
laiusvööndilisus. 61% territooriumist katab mets (55% on taiga).
Venemaa on maavararikkas. Naftavaru on 8,163 mlrd tonni, maagaasivaru 47,57
triljonit m3. Leidub ka palju kivisütt ja pruunsütt. Uraanimaagi poolest on maailmas 9. kohal.
Kuue esimese riigi seas raua, vase, plii, nikli, tina, koobalti, volframi, tantaali, vismuti,
titaani, liitiumi, berülliumi, tsirkooniumi, kulla, hõbeda ja plaatina varu poolest