Eesti loodusgeograafia konspekt
Siberi alad pole olnud jäätunud. Mandrijää tekkimiseks on vaja tingimust: peab olema külm, kuid
mitte väga külm ja teiseks peab olema niiskust. Siberi puhul oli küll jahe, kuid polnud niiske.
Eestis ulatus jää 1,5 km (üks teooriatest).
Liustike suunas aluspõhja erinev reljeef. Voored markeerivad väga hästi liustiku liikumise
suunda. Pandivere kõrgustik suunas liustiku natukene kõrvale.
Meie pinnakate koosneb väga paljudest erinevatest moreenidest.
2/3 jääaja setetest on liusitikutekkelised setted moreenid. Valdavaks on viimase (Würmi,
Weichseli, Valdai) jäätumise setted. Jäävaheaegade setteid on säilinud vähe. Rõngu,
Karuküla, Kõrveküla.
Jää taandumine Eestis on ülikooli rektori Kalm uurimisteema. Me eristame 4 etappi, kus jääserv
on pikemalt ühes kohas seisnud. Eesti Looduse raamatus on 5 etapp ka (Sakala), mida Kalm
enam ei erista. Umbes 2000 aastaga Eesti alad vabanesid jääst. Eesti aladest hakkas kõige
enne jääst vabaneba kagunurk
annaabi.ee 
