Jaapani arhitektuur
järele, hakati looma vaheseinu. Erinevaid funktsioone täitvad ruumid eraldati
teineteisest kergesti liigutatava vaheseina abil, mis koosnes põhiliselt paberist. See
andis inimestele majas sees rohkem privaatsust. Vaheseinu sai kerge vaevaga
liigutada, millega võidi muuta kogu oma elamu tubade jaotust. Liuguksed, mis
töötavad sama põhimõttega, kui jaapanlaste seinad, muutusid hiljem populaarseks
üle kogu maa. Sarnaselt liugustele on tehtud ka maja välissein valgust läbi laskvast
materjalist. Vastavalt piirkonnale välisseina materjal siiski erines, enamasti oli maja
välissein tehtud puust, suurte akendega. Maja ühtesulandumine aiaga on jaapanlaste
jaoks läbi ajaloo väga oluline olnud. Nimelt loevad jaapanlased enda kodu osaks ka
aeda ning neid ei eristata nii selgelt, kui läänemaailmas. Selle tõttu loetakse aeda
täpselt sama palju maja osaks, kui maja ennast. Selle mõtteviisi tulemusena