𝑇 = 2π 𝑘 , (1) kus m- kuulikese mass [1 kg] ja k- vedru elastsustegur [1 N/m]. Katse käik: 1) Ava simulatsioon ja vali kolmas aken “Lab”. Paremal üleval pane linnuke kastikestesse “Unstretched Length” ja “Resting Position”. Tõsta paremal kõige alumisest hallist kastikesest välja sinine stopper. 2) Vali ülevalt “Spring Sternght 1” liugurilt vedru elastsus ja kirjuta see “Mõõtmistulemuste” all toodud tabelisse. NB! Liuguril vali asend ja vastvalt asendile kirjuta selle labori lõpus olevast tabelist välja elastsustegur. 3) Pane verdu otsa raskus. Nüüd tõsta see raskus nii ülesse või venita alla, et sa näeksid kogu rohelist joont. Kui sa nüüd raskuse lahti lased, siis peaks see võnkuma hakkama. 4) Kui raskus on amplituud asendis, siis pane stopperis aeg tööle. Loenda kokku 10 täisvõnget
mõõteriistaga. Rikkeotsingul tasub meeles pidada, et näiteks mootori juhtplokilt edastatavad parameetrid on algselt saadud üksikutelt anduritelt ja mõne rikke korral võib olla vale kogu edastatav info. Näiteks mootori koormus arvutatakse mitme eri anduri andmete põhjal. 4.7.2 Info edastamine eri juhtmetega Vanematel käigukastidel kasutati mootori juhtplokiga sama info saamiseks eri andureid. Näiteks gaasipedaali asendi mõõtmiseks kasutati kaksikpotentsiomeetrit, mille ühelt liugurilt sai infot mootori ja teiselt liugurilt käigukasti juhtplokk. Selline dubleerimine oli kallis ja ebaotstarbekas. Tehnika edasiarenedes siirduti peagi süsteemile kus ühelt andurilt saadud info muudeti digitaalseks ja edastati kõigile seda infot vajavatele juhtplokkidele. Näiteks gaasipedaali asendi signaal edastati mootori juhtplokilt teistele digitaalse impulsina. Impulsi sagedus oli muutumatu, info edastamiseks muudeti impulsisuhet. 4.7.3 Info edastamine ühe juhtmega
annaabi.ee 
