Vatlapäeva uurimus.
viis, kuidas enda välja elada ja pidutseda enne suurt paastu.
Vastlapäeva nimi tuleb saksakeelsest sõnast Fasten, mis tähendab paastu. Paastumist nõudis
kirik, kuid liha kadus laualt selle pärast, et kevadel hakkasid soolaliha varud otsa saama ning
tol ajal polnud kusagilt lisa võtta. Vastlapäeval on ka mitmeid eestikeelsed nimesid, näiteks
lihaheide, mis viitab sellele, et liha „heidetakse“ toidulaualt ning liugupäev, mis viitab
traditsioonilisele liugulaskmisele. Liugulaskmine pidi mõjutama linade saaki, mida pikem
liug, seda pikemad linad. Sellega ei proovitud linade saaki ennustada, vaid tahtlikult
mõjutada. (Tamjärv: 05.02.2009)
Traditsioonid
Vastlapäeva traditsioonilisteks toitudeks olid seajalatoidud. Sügisel, kui liha soolatünni
asetati, pandi seajalad kõige põhja ning kevadel, kui lihavarud otsa hakkasid saama, siis
seajalad oli viimane lihavaru. Traditsiooniliselt keedeti seajalad oa-või hernesupiks, tähtis oli,
annaabi.ee 
