Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui ka vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. ja tema looming muutus vaimulikumaks. 2. Pärdile iseloomulik muusikastiil kannab nime tintinnabuli- stiil. Tema looming on väga ilusa meloodiaga, huvitava ja liugleva kõlaga, rahulik, tähtsal kohal on vaikuse hetked ja muusikapalade tõusud ja langused on rõhutatud. Tema palad meenutavad kellaheli, ta on kasutanud vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena ning see annab palale kurvameelse ja kauge efekti. Tema palad on suuremjaolt kurvameelse kõlaga. Kuulasin tema palasid “ Spiegel im spiegel” , “Magnificat” ja “Te Deum”. 3. Minu arvates on Pärdi maailmakuulsuse põhjuseks tema andekus, tema looming on
Esimesed kümme eluaastat veetis Peeter vürstliku suurpere noorliikmena, oma lastetoa ja teenritega Kremli palees, mis kujutas endast kambrite ja kabelite segadikku. Ainelises mõttes ei puudunud tal midagi. Tema sündi oli tähistatud pidusööminguga, kus pakuti tsaaripoja väärilisi maiuseid- riigivapi kujulist hiiglaslikku piparkooki, suhkrust parti, papagoid ja kotkaid, tervet suhkrust Kremlit koos jalaväe ja kahe torni kohal liugleva kotkaga, ning suurte liuatäite kaupa martsipani, külmutatud puuvilja, sukulaadi ja teisi maiustusi, millest osa kingiti külalistele koju kaasa võtmiseks. Peetri sündimise puhul peeti kolm päeva järjest tänupalvsusi ja tulistati suurtükkidest. Tsaar Aleksei Mihhailovits tegi kodakondsetele kiingitusi,andis andeks võlgu riigile ning laskis vange vabaks või vähendas nende karistust. Kaks päeva pärast tema sündi algas Peetruse paavst, siis lükati ristimine ja ristsed edasi.
3. Hõõrdumine veeremisel veerev hõõrdumine. Hõõrdumine on tingitud pinna konaruste haakumistest üksteise taha.kehale mõjuvad raskusjõud ja toereaktsioon, millised tasakaalustavad teineteist ja nende resultant on 0. Kuid peale jõu F mõjub kehale veel FH, mis on tema liikumisega vastassuunaline j amida nimetatakse seisuhõõrdejõuks. On olemas maksimaalne seisuhõõrdejõud, mis on arvuliselt võrdne rõhumisjõuga, mis on alusele risti mõjuv jõud. Liuglev hõõrdumine. Liugleva hõõrdejõu tõttu väheneb keha kiirus selle keha suhtes, mille pinnal ta liigub ja selle põhjuseks on tõsiasi, et hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha kiiruse vektori suunaga. Keha pidurdavat hõõrdejõudu saab arvutada F=N. -müü-hõõrdetegur võrdub hõõrdejõu ja rõhumisjõu suhtega on ühikuta suurus ja tavaliselt ühest väiksem. Ökehale mõjuva jõu poolt antud läbitud teepikkus, mille keha läbib on l= Vo2/2g, kiirendus antud juhul a=-g ja pidurduse kestvus t= Vo/g.
annaabi.ee 
