looduskaitse I kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu 2008 ohualdiste kategooria liikide hulka (EE 2011). Lendoraval on omapärane välimus. Talle on tunnuslik kohev lapik saba, mille abil juhib ta oma lendu. Tegelikult ei lenda ta sõna otseses mõttes, vaid liugleb õhus. Saba kasutab ta pidurdamiseks, painutades seda alla. Lendoravale on omased suured, öist nägemist soosivad silmad. Esi-ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd, mida ta enne õhku hüpates tõmbab pingule õhus liuglemiseks (EE 2011). Lendorava looduslikeks vaenlasteks on nugised ja kakud (Tamm; 2008). 5 Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa – ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde – ja Edela – Eestis. Siin asustab lendorav raieküpseid ja vanu kuusesegametsi. Pesapuudena kasutatakse vanu haabu. Viimastel aastatel leitud pesapuud on olnud ainult haavad
looduskaitse I kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu 2008 ohualdiste kategooria liikide hulka (EE 2011). Lendoraval on omapärane välimus. Talle on tunnuslik kohev lapik saba, mille abil juhib ta oma lendu. Tegelikult ei lenda ta sõna otseses mõttes, vaid liugleb õhus. Saba kasutab ta pidurdamiseks, painutades seda alla. Lendoravale on omased suured, öist nägemist soosivad silmad. Esi-ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd, mida ta enne õhku hüpates tõmbab pingule õhus liuglemiseks (EE 2011). Lendorava looduslikeks vaenlasteks on nugised ja kakud (Tamm; 2008). 5 Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde ja Edela Eestis. Siin asustab lendorav raieküpseid ja vanu kuusesegametsi. Pesapuudena kasutatakse vanu haabu. Viimastel aastatel leitud pesapuud on olnud ainult haavad
annaabi.ee 
