Kui rakendatud pinge on madal, siis väljalöödud elektron ei pruugi olla efektiivne. Kui väline intensiivsus muutub, hakkab elektron nihkuma. Lahenduse kujunemise aeg (tf) tf koosneb alglaviini, striimeri ja pealaheduseajast. Tugevalt mitteühtlases väljas moodustab põhilise osa ajast striimeri liikumise aeg, kuna ta peab läbima kogu vahemiku, kuid alglaviin ei pea seda tegema. Aegu võetakse keskmiselt, sest esineb suur hajuvus. 8. Liuglahendus ja liuglahenduse kanali pikkuse suurendamise võimalused Pinge suu 9. Kommutatiivsed liigpinged tühijooksul liini väljalülitamisel Tühijooksul olev liin on kondensaator. Väljalülitamisel suureneb liini pikkus ning liini mahtuvuslik vool. Probleemid võivad tekkivda mahtuvliku voolu suurenemise tõttu. 10. Pindlahenduse liigid Kuivlahendus, märglahendus, saastlahendus, liuglaendus.
elektroodidel, seda seetõttu, et viimasel juhul oli elektroodide süsteemi suurema mahtuvuse tõttu laeng elektroodidel suurem ja lahenduse tekitamine seega kergem. Komponentide katsete käigus võis täheldada koroonalahenduse teket mööda tahkedielektriku pinda, enne kui toimus ülelöök. Juhul kui elektriväljas domineeris elektrivälja tugevuse normaalkomponent, siis eelnes ülelöögile lisaks ka liuglahendus. Kahjuks tuleb tõdeda, et graafikult on märgata ka ebakõla, mis ilmselt põhjustatud inimlikust veast (ebatäpne silm näidu fikseerimisel).
Tahkedielektrikuga ühtlases elektriväljas toimub lahendusena ülelöök ja alati madalamal pingel kui õhu läbilöök samal elektroodide vahekaugusel ilma tahkedielektrikuta. Graafikult 2 on näha, et domineeriva tangentsiaalkomponendi katsetamisel toimus ülelöök kõrgematel pingetel kui elektriväljas, kus domineeris elektrivälja tugevuse normaalkomponent. Domineeriva normaalkomponendi puhul eelneb ülelöögile nii koroona- kui ka liuglahendus. Domineeriva tagentsiaalkomponendi puhul võib ülelöögile eelneda koroonalahendus. Graafikud ei ole lineaarsed ja see võib tuleneda mõõtmisel tekkinud ebatäpsustest, sest volmeeter ei salvestanud lahenduspingeid, mistõttu märgiti tulemusteks viimasena nähtud pinge, mis võis erineda tegelikkusest. Elektroodide vahekauguste määramine toimus joonlauaga, mis võis samuti põhjustada ebatäpsusi. Tabelist 2 on näha, et elektroodide vahekaugustel S=0,5..