sest kui võõrkehad pääsevad liigendisse, läheb see kiiresti rivist välja. Tagaveoga autodel tuleb kontrollida kardaanvõlli ja selle liigendite seisundit. Piduriklotsid ja - kettad - Kontrollige käega pöörates, et ratas pöörleb vabalt. Vähem põhjaliku hoolduse korral kontrollige klotsipealiste ja piduriketaste paksust vaatlusega, kasutades vajaduse korral peeglit. Põhjaliku hoolduse hulka kuulub ka klotside mahavõtmine ja puhastus ning pidurimehhanismi liugepindade määrimine. Piduri - ja kütusetorustikud - Kontrollige, et pidurivedeliku - ja kütusetorustikud ei leki ja et neil pole mehaanilisi vigastusi. Pidurivoolikutel tuleb vaadata, et nad pole murdunud või puhitunud. Piduritorustikul ei tohi olla ettenähtust rohkem ühenduskohti ! Heitgaasitorustik - Vaadake üle heitgaasitorustik ja selle liitmikud ning torustiku kummiriputid. Tööd pooleldi ülestõstetud autol Rattatoestus - Kontrollige telikute liigendite ja õõtshoobade
Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda kehade kokkupuute pinnal ning on hõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=F h. vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni. Tehtud katsetega saadud tulemustega saab arvutada konstruktsioonide tugevust ja jäikust. Millest oleneb liugehõõrdeteguri väärtus? Liugehõõrdetegur oleneb liugepindade materialidest, nende karedusest, pindadevahel Paindepinge. Tugevustingimus paindel. olevast määrdeainest ning kehade liikumise kiiruste erinevusest ja temperatuurist. Normaalpinge arvutus puhtpaindel. Staatiline pinnamoment
17. Hõõrdejõud liugehõõrdumisel. Liugehõõre tekib eri kiirustega kehade kontakteerumisel. Liugehõõre on kehade suhtelise liikumise takistus, mis mõjub puutuja sihis kehade puutekohtades. Amontos-Coulumbi seaduse järgi Fhmax <= μFn, kus Fh on hõõrdejõud ja Fn normaaljõud kehade kokkupuute pinnal ning μ on hõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=F h. 18. Millest oleneb liugehõõrdeteguri väärtus? Liugehõõrdetegur oleneb liugepindade materialidest, nende karedusest, pindadevahel olevast määrdeainest ning kehade liikumise kiiruste erinevusest ja temperatuurist. 19. Staatiline pinnamoment. Kujundi staatiline moment mingi telje suhtes võrdub pinna pindala (A) ja pinna raskuskeskme koordinaadi (C) korrutisega. Sx=yC*A, kus yC on C y-koordinaat C Sy=xC*A, kus xC on C x-koordinaat y Liitkujundi staatiline moment saadakse
Hõõrdekoonuseks nimetatakse kareda pinna geomeetrilist kohta jõu igasuguste mõjusuundade korral Hõõrdekoonuse omadust iseloomustab see, et keha tasakaalus aktiivsete jõudude resultant on koonuse seespool F1 F2 tan ; Fh F2 f F2 tan kui siis F1 Fh F F2 Hõõrdeteguri f väärtus oleneb mitmetest asjaoludest nagu 1. liugepindade materjal 2. liugepindade karedus 3. määrdeaine olemasolu ja tüüp 34 4. muud tegurid (libisemise kiirus, erisurve kokkupuutepinnal, temperatuur, keskkond jne.). Keha tasakaal kaldpinnal N
annaabi.ee 
