vastupanu metsavendade näol. vastu; hukati 7800 Eesti elanikku; Loodi koonduslaagreid, hukati 10 000 juuti ja 800 mustlast; Vastupanu metsavendade näol Litzmannile alluvas amtekonnas töötasid üksnes sakslased ning sakas rahvusest olid ka piirkonnakomissarid, kes kontrollisid eestlastest koosnevate maa, linna ja vallavalitsuste tegevust kohalikest kollaborantidest koosnev abistav institutsioon Eesti Omavalitsus (Hjalmar Mäe) püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, kuid tegelikkuses jäi pelgalt SKS käepikenduseks sõja võidukale lõpule pidi järgnema "uue Euroopa" kujundamine
Selgus, et Saksamaa ei tahtnud midagi kuulda iseseisvast Eesti riigist. 5. detsembril 1941 allutati Eesti okupeeritud idaalade ministeeriumile Berliinis. Seda juhtis Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat. See koosnes neljast kindralkomissariaadist (sh Eesti kindralkomissariaat). Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse hästi. Kuigi ta sattus tülli oma ülemustega, viis ta ellu siiski Berliini poliitikat. Litzmannile alluvas ametkonnas töötasid üksnes sakslased. Saksa rahvusest olid ka piirkonnakomissarid, kes kontrollisid maa-, linna- ja vallavalitsusi. Loodi Eesti Omavalitsus, mille etteotsa asus Hjalmar Mäe. Omavalitsus püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, katsed nurjusid. Eesti plaaniti muuta koos teiste Balti riikidega Suur-Saksamaa kostisosaks. Plaaniti küüditamisi, uut idapiiri, kogu rahvusliku grupi ümberkujundamist.
annaabi.ee 
