Hagia Sophia kirik
Keiser Justinianus soovis, et Hagia Sophia kirik oleks varakristlikus maailmas midagi uut
ning erakordset. Samuti vajati kirikuteenistusteks pidulikku ja avarat ruumi. Legende on
mitmeid. Üks räägib, et kiriku kavandi oli Justinianusele andnud ingel. Teine aga väidab, et
keiser olevat kiriku kavandit unes näinud. Igatahes tõestab jumalakoja keerukas ehituskunst
arhitektide haruldasi oskusi ja söakust. Nende ülesandeks oli luua kirik, mis sobib nii
liturgilisteks jumalateenistusteks, kui ka riiklikeks tseremooniateks. Lisaks hakkasid kirikus
toimuma ka eraviislilised hardushetked ja palvused, kuna sinna oli toodud palju kristlikke
reliikviaid, sealhulgas ka tükike Tõelisest Ristist. IX sajandil lisati keisrite palvel kirikusse ka
figuraalseid teemasid, mis asendasid vanu tuhandeid kuldriste ja teisi abstratraktseid teemasid.
Kirikusse pääses läänest aatriumi kaudu. Edelas asus teine monumentaalne sissepääs, mis
lisati kirikule VI sajandil
annaabi.ee 
