esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus
linna all. 8. Saksamaa ja Kolmikpakt. 1941.-1942.aastal hakati Saksamaa ja Kolmikpakti vastu. Moodustati Atlandi harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Pärast USA kaasamist maailmasõtta sai Hitleri- vastase liidu kujunemine hoogu juurde ning 1942.aasta esimestel päevadel kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki alla deklaratsioonile, mille kohaselt kohustusid nad kasutama kogu oma jõudu vaenlaste vastu. 9. USA lülitumine sõtta: dateeri, põhjus. 1941.aastal kisti ka USA maailmasõtta, kuna ta pakkus Stalinile sõjavarustust, et to suudaks paremini Hitlerile vastu hakata. 10. Murrang Teise maailmasõjas liitlaste kasuks: Stalingradi lahing, lahing Põhja- Aafrikas, Midway lahing. Murrang maailmasõjas saavutati 1942.aastal, kui Hitlerivastase koalitsiooni riigid suutsid kolmes kohas, peaaegu üheaegselt, anda hävitava löögi sakslastele ja tema
annaabi.ee 
