Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Esimene tänapäevase ajalehega sarnane perioodiline väljaanne hakkas ilmuma 1665.
Nimelt kuningas Charles II põgenes katku eest Oxfordi, kuid leidis end äkki ilma
uudisteta. Katku hirmus ei saanud ta Oxfordi tuua Miltoni tsenseeritavat Public
Intelligencer't, kutsus aga siis Henry Nuddimani sinna, kes hakkas välja andma The
Oxford Gazette'i (ilmus 2 x nädalas). Kui õukond Londonisse tagasi läks, nimetati ka
väljaanne ümber London Gazette'iks.
1694 kaotas kehtivuse litsentsiseadus, mis trükiasju faktiliselt reguleeris. Ainsateks
pressi piiravateks seadusteks olid riigireetmise, mässuleõhutava laimu ja
parlamendiistungitest kirjutamise keelustamise seadused. Sel ajavahemikul, 1702
hakkas ilmuma Inglise esimene päevaleht Daily Courant, kus avaldati ka reklaami.
1712 kehtestas parlament perioodikale nn tempelmaksu, mis tõstis lehe omahinda
(maksu tuli maksta iga kuulutuse ja iga eksemplari eest). Hiljem lisandus veel