NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED
kordistunud19, lisades sellele juurde veel ligi tavalisest 12 korda suurema
patenteerimisaktiivsuse, omavad ülikoolid nanotehnoloogias kordades suuremat kaalu kui
teiste võimaldavate tehnoloogiate arengus.20 Väite poolt räägib ka asjaolu, et aastast 2003 kuni
2005 tuvastatud 55 avalikult kuulutatud nanotehnoloogilise patendi litsentseerimise
kokkuleppest olid 20 seotud ülikooli või avaliku teadusuuringu üksusega, kes olid tuvastatud
litsentsiandjatena. Kõikidel juhtudel oli tegu täieliku ja ainuõigusliku litsentsilepinguga, va
ühel korral, mille puhul tingimused polnud avalikustatud. 21 Vastava uuringu tulemus näitab
ülikoolide üliaktiivsust turul, mille eesmärk on pigem tulu teenimine, mitte tehnoloogia
arendamine. Seega võib järeldada, et ülikoolide osakaal nanotehnoloogia patenteerimisel ja
arendamisel on üllatavalt suur.
1.1 Nanotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine Ühendriikides ja Euroopas
annaabi.ee 
