V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
tähelepanu endale tõmmates oli see palju kaasa mõjunud rahva rahunemisele. Jupiter kandis
musta sametiga ületõmmatud raudrüüd kuldnaelapeadega, peas oli tal kahe otsaga müts kul-
1 Ja ärgu jumal vahele tulgu (lad. k.).
19
latud hõbedast nööpidega; ja kui poleks tal olnud põse-puna ja suurt habet, mille mõlema
varju ta nägu jäi, poleks tal käes olnud kullatud papist rulli, mis täiskü-litud litriribadest
kohevil oli ja milles asjatundlik silm kohe ära tundis välgu, poleks ta jalad ihuvärvi trikoos
kreeka moodi rihmadega kinni seotud olnud, siis oleks võinud teda ta range välimuse
poolest võrrelda ükskõik millise bretoonlasest ammukütiga de Berry sõjaväest.
II. PIERRE GRINGOIRE *
Sel ajal kui ta pidulikult kõneles, hajus üldine rahuldus ja imetlus, mida ta ülikond oli
äratanud, ja kui ta jõudis nende õnnetute sõnadeni: «Niipea kui kõrgeauli-kum kardinal siia