Lydia Koidula luulekogu
tihedad, nägusad kasepuud; kõverad ladvad; noored südamed; must
rada.
Isikustamine: rõõmsad kasepuud; elu lõhub südameid; valu käib ise
teede peal.
Refrään: halasta ja kannata!
Üldiselt stiilikujundite kohta:
Epiteedid: neid on üldiselt vähe, nelja rea kohta keskmiselt 12
tükki.
Võrdlused: neid on ülimalt vähe ja põhimõtteliselt võrdlused
puuduvad.
Metafoorid: neid on omajagu, metafoore võib leida armastusluulest.
Hüperbooli ja litootest minu meelest ei esinenud.
Kordused ja refrään: väga harva, ülistusluules peamiselt.
Onomatopäo: esines loodusluules(linnud siristavad, vesi suliseb jne)
Leian meeleolult vastandlikke ja
sarnaseid luuletusi
,,Mu isamaa on minu arm!" ja ,,Kaugelt koju tulles" on sarnased.
Isamaalised ja näitavad, kui palju tähendab enda kodumaa.
,,Ma olen mu armukest näinud" ja ,,Kevade tulek" on sarnased, sest
need jutustavad kevade tärkamisest.
,,Noormehe igatsemine" vastandiks on ,,Laulupisarad"