ränist Si (15.1%), magneesiumist Mg (13.9%), väävlist S (2.9%), niklist Ni (1.8%), kaltsiumist Ca (1.5%) ja alumiiniumist Al (1.4%); 1.2% on teiste elementide päralt Maa tuumas on oletatavasti 88.8% Fe, Ni (5.8%), S (4.5%) ja 1% teisi elemente Maakoor Maakoor keskmiselt 17 km sügavuseni (4 40 km); ~1% Maa massist Geokeemik F.W. Clarke arvutuste järgi on maakoores ~47% hapnikku. Maakoores esinevad põhiliselt litofiilsed (kivimeid, oksiide moodustavad, hapnikku "armastavad") elemendid ~99% (Cl, S, F on ka olulised, kuid ainult <1%) SiO2, Al2O3, Fe2O3, CaO, MgO, TiO2 on tugeva keemilise sidemega oksiidid. Nende dissotsiatsiooni energia on üle 370 kJ/mol Keemilise sideme tugevuse muutus: (377) Mg-O < Fe-O < Mn-O < Ca-O < Si-O < Al-O < Ti-O (674 kJ/mol) SiO2 on kui hape, annab silikaate ja teisi vulkaanilise päritoluga kivimeid. Maakoore koostis
ilmastikutingimuste tõttu, siis teine kude jääb ellu. Halb sellest poolest, et kui juba esimene 12 põlvkond on tugev, on teised toidukonkurentideks ja samuti jäävad hilisemad ilmaletulijad sügiseks nõrgaks. Marja tüübid: · Pelaagiline (vees hõljuv) meie vekogud on madalad, taimetikurohked, pelaagilise marjaga kalu vähe kilu, tursk, lest; · Demersaalne (põhjale kinnituv) - litofiilsed (kõvale põhjale kudejad) lõhe, forell, harjus, siig, turbm vimbm merihärg, koha, kiisk; - fütosiilsed (taimestikule kudejad) haug, paljud karplased (latikas); - psammofiilsed (liivale kudejad) Kudemisaeg kevadel ja kevadsuvel (karplased) või sügisel (osa lõhelasi, sügisräim, siiglased) isegi talvel (luts). Suguproduktid on ilma veekeskkonnata inaktiivsed ja neil on veekeskkonnas lühike eluiga,
annaabi.ee 
