Keeleteaduse alused
Nii
morfoloogia kui ka süntaks käsitlevad vormilisse ehk grammatilisse struktuuri
kuuluvaid nähtusi, nimelt sõnavorme, nende järjestust ja vastastikust mõju. Kuigi
tähenduski on koguaeg vaateväljas, pööratakse peatähelepanu struktuurile.
Keele tähendustasand ehk semantika seob keelelised väljendused ühelt poolt
välismaailmaga, teiselt poolt inimese mõtlemisega. Fonoloogia, morfoloogia ja
süntaks on selles mõttes uurimisobjektidena lithamad, et neid uurides tuleb käsitleda
konkreetseid elemente, millel on nähtav või kuuldav väljendus. Semantika on
keerulisem, kuna seda uurides tuleb tegelda abstraktsete asjadega. Üks
semantikatasnadi analüüsimeetodeid on katsuda leida üldkehtivaid tähenduse
osafaktoreid, tähendustunnuseid ehk semantilisi komponente ja kasutada neid
samamoodi kui fonoloogias kasutatakse distinktiivtunnuseid. Otsatarbekas on
eraldada sõna- ja lausesemantika.