20.-21. sajandi kunst
visualiseerib kaht vastandlikku traditsiooni lääne filosoofias: Fresko
kompositsiooni keskel: Platon kui idealistlik filosoof ja
Aristoteles kui realist (materialistlik filosoof)
Modernistlik kunstimudel oli konstrueeritud progressi
(utoopilise) maailmapildi põhiselt, kus „progress“ oli ühte
kitsast joont pidi ülespoole suunatud liikumine ja tähendas
maalijatele järk-järgulist lahtiütlemist literatuursusest ja üldse
kujutavast maalist ning tsentraalperspektiivist.
Läänes kujutati ette, et modernistlik kunst sammub mööda
progressi noolt üha suurema puhtuse ja abstraktsuse poole
(Piet Mondriani maalid; kunstivool nimega „purism“), mis oli
religioosse tähendusega esteetikatermin. Abstraktseid
puhastatud maale eksponeeriti valges kuubikus, mis toimis kunsti pühapaiga,
kirikuna.
Abstraktne kunst omandab moodsate kunstnike silmis tähenduse kui
annaabi.ee 
