Õiguse entsüklopeedia konspekt (kõik loengud)
Klassikalised tõlgendamisviisid: (Savigny)
1. Literaalsed (filoloogiline, keeleline, grammatline, lingvistiline) tõlgendamine põhineb ius scriptumil.
Jõuame normitekstini, sellest saab alguse tee õigusele vastavuse juurde. Subsumeerimise käigus, olles
leidnud vajaliku õigusnormi, on tegemist juhusenormi või kaasusenormiga. See peegeldab kõige rohkem
tegelikkuses juhtunud. Subsumeerimise abil leitud norm ongi siis kaasusenorm, juhusenorm. Sellest
arusaamine toimub läbi literaalse tõlgendamise. Selleks, et üldse aru saada õigusele vastavusest, on
obligatoorne eeltingimus tunda seda keelt, mille abil seadusandja on transformeerinud ühe osa tegelikkusest
õiguse keelde. Pelgalt üldkeele tundmine ei võimalda õigust tõlgendada. Pead tundma ka üldkeele seda osa,
erialakeelt, mida me nimetame õiguskeeleks. Õiguskeel pole võrreldes üldkeelega mingi eriline keel, see on
täpsem