F.R.Kreutzwald
vaigistada epideemiapuhanguid Riias, Vastseliinas ja Tartus.
Tartu ülikooli lõpueksamid sooritas Kreutzwaldil 1833 alguses. Ta sai III
järgu arstidiplomi, võttis vastu linnaarsti koha Võrus, ostis maja ja
abiellus sakslanna, tinast tarbeesemete valmistaja tütre neiu Marie
Elisabeth Saedleriga, kelle vanemate juures Tartus oli Kreutzwald olnud
ka korteris. Võru periood kestab Kreutzwaldi elus 33 aastat 1833-1877,
sellesse ajavahemikku jääb kogu tema viljaks ja mitmekülgne
literaaditegevus. Pärast arstipraksise lõpetamist kolib Kreutzwald 1877
taas Tartusse, jääb koos naisega peatuma tütre perekonda.
Kreutzwald suri külmetushaiguse tagajärjel 25. aug 1882 Tartus, tema
põrm on maetud Tartu Jaani kalmistule.
Mitmekesise ja suure koormusega arstitegevuse kõrval kujuneb
Kreutzwaldist Võrus laia haardega literaat ja ühiskonnategelane. Tema
kodu saab kohaliku kultuurielu keskuseks, siin külastasid teda E.
Lönnrot, J
annaabi.ee 
