EESTI UUSAEG
emamaaks pidasid. Aja jooksul tekkisid teatud erijooned võrreldes saksa aladega.
Balti provintsidele oli ainuomane, saksa aladel oli kõrgkultuuri osaks kõrgkoolid ja
õukonnad – need kujundasid saksa kultuuri, baltisakslastel neid polnud, seega need
kujundajad jäid ära. Balti provintsides oli harituimaks seisuseks vaimulikkond, neil
pidi olema ülikooliharidus. Saksamaa ülikoolis käimine oli väga kulukas, TÜs käimist
said lubada palju enamad. Literaadide seisuse kasv baltisaksa ühiskonnas.
Literaatideks nimetati ülikooliharidusega isikuid. Literaadikihti paigutati
vaimulikkond, 19.sajandil loeti sinna ka aadlipäritolu isikuid, kes olid käinud
ülikoolis ja kes hakkasid ka tegelema teaduslike tegevustega, kas professionaalselt või
harrastuslikus korras.
Osa vaimulikust seisusest oli kohalikku päritolu, ligi pooled pastoritest oli sisse
sõitnud, pärit saksa aladelt. Vaimulikkonna koosseis oli pooleks jagunenud. Suurt