Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte
Keegi ei julgenud üle tee
minna. Järsku jooksis siiski keegi neist üle tee. See oli Jänku. Peale teda jooksid ka teised.
Ainult Harmoonikamängija ja KalleJuhani läksid üle ülekäiguraja.
Lõpuks, kui nad kõik jälle koos olid ja edasi tahtsid minema hakata, kuulsid nad
tuttavaid hääli. Need olid poeomanik ja tema koer. Nukud pugesid esimesse teeäärsesse
põõsasse peitu. Kui tagaajajad möödas olid, jooksid nad ruttu teise teeni, kus ületee pidi
elama Sanna ja Lisukka. Jooksid siis ka üle selle tee ja jõudsidki Sanna majani. Öökull uuris
välja, millises korteris nad elavad ja kõik läksid koos uksest sisse ning ronisid trepist üles.
Kui teised kasutasid vahepeal lifti, siis KalleJuhani, Ahv ja Jänes ei pannud teisi tähele ja
ronisid mööda treppi edasi. Kui kõik üles jõudsid ,tehti plaan, kuidas sisse pääseda. Nad
kärutasid Uneleva Poisi vastasukse juurde ja helistasid kella ning pugesid ise ukse taha
peitu