läbikeevituse suurust s-tähega. 2.2. Keevisõmbluse ehitus ja mõõtmed Keevitamise kvaliteedinõuetest lähtudes peaks põkkõmbluse läbikeevituse suurus s võrduma lehe paksusega (t) t=s, mis tähendab seda, et keevitamise vastaspoolel ehk juurel peab moodustuma väike tugevdus ehk vallik (EN ISO 5817 kvaliteeditasemed B ja C). Kui seda vallikut ei moodustu, siis on tegemist osaliselt läbikeevitatud õmblusega. Keevitamise tulemusena tekib õmbluse pea- lispinnal vallik ehk tugevdus kõrgusel h ja laiusega b. Vallik peaks olema võimalikult madal, sujuva üleminekuga põhimetallile ja ühtlase laiuse ning kõrgusega. Iga keevisõmbluse kõrval tekib muutu- nud struktuuriga ala, mida nimetatakse termomõju tsooniks, lühendatult TMT, inglise keeles lühend HAZ. Keevitusdeformatsioonide ja õmbluse kvaliteedi seisukohalt oleks soovitatav, et TMT laius oleks minimaalne. Võrreldes käsikaarkeevitusega on MAG-keevituse termomõju tsoon 2 korda kit-
Töötavad koos, ühtne ül- elundkond e. organsüsteem- kokku moodustuvad organismi.inimese kehas 10 astmel 14 rakku, peaaju koores 15 miljardit rakku./ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes. Sidekude- rakud hajusalt, vahel rakuvaheaine,kujutab võrku. Kollageen- sidekoe põhimass. Esineb kogu kehas.ühendab teisi kudesid omavahel, toetab elastseid kehaosi. *kohev sidekude-hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, tagab nende elastsuse. *Rasvkude- rasvaga täidetud rakud on varuainete kogumiseks,pehmendavad lööke, moodustavad loomadele soojusisolatsiooni kihi, talletatakse kehavõõrad ained.