VARAUUSAEG
ka Straßburgi (Strasbourg). 1684. aastal oli sunnitud reunioone tunnustama ka keiser Leopold I (1658
1705). Oma keisrist kälimeest kutsus Prantsuse kuningas solvavalt ,,Saksa vabariigi peakapteniks".
Saabunud oli Louis XIV välispoliitika kõrghetk.
Louis XIV viimases 17. saj. Habsburgidega peetud Pfalzi pärilussõjas (168897) seati Prantsusmaa
edasistele vallutustele piir. Pärast seda, kui Louis XIV taotles Pfalzi kuurvürsti tiitlit oma Pfalzist pärit
vennanaisele Liselottele, kujunes Prantsusmaa vastu ulatuslik koalitsioon, kuhu kuulusid kõik
suuremad Saksa riigid, Hispaania, Inglismaa, Holland ja Rootsi. Sõda ise oli äärmiselt laastav,
hävitades muuhulgas ka Heidelbergi. 1697 sõlmitud Rijswijki rahuga säilitasid prantslased küll Elsassi
ja Strasbourgi, teistest reunioonidest, sealhulgas kõigist valdustest ida pool Reini jõge tuli Louis XIV-l
loobuda. Prantsusmaa mõjuvõim Euroopas oli saanud esimese tõsise vastulöögi.
annaabi.ee 
