Andurid
moodustades ebatundlikkuse tsooni (joonis 0.2.22c).
Sülfoonandurid.
Sülfoonandur on gofreeritud elastne metalltoru, mille üks suletud ots moodustab aktiivse
pinna.
Mõõtekeskkonna rõhk P mõjub osale jõuga F:
F = FaP (3.2.13)
kus:
Fa – aktiivne pind ≈ π/4 ( (D + d)/2)²;
Sülfoonandurites rakendatav jõud tasakaalustatakse sülfooni enda elastsusega (väikeste
rõhkude puhul) või lisavedruga, nagu joonisel 0.2.23a ja b. näidatud.
Sülfooni jäikus sõltub tema geomeetrilistest mõõtmetest, materjalist gofrite arvust ja
kihilisusest. Suurte rõhkude mõõtmisel on vaja teha sülfooni seinad paksud, mis
omakorda suurendab sülfooni jäikust. Jäikuse vähendamiseks tehakse sülfoonid
mitmekihilised.
Anduri väljundsignaaliks Xv on varda liikumine.
Sülfoonandureid kasutatakse rõhkude mõõtmisel laias diapasoonis (0,01 – 100) Pa.
annaabi.ee 
