Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Aed oli kanalitega jaotatud
tavaliselt neljaks osaks (nn chahar-bagh). Paljudes õuedes oli tsentraalseks kompositsiooni
elemendiks sirge kanal keskse purskkaevuga, õue kaunistasid ka keraamiliste plaatidega
sillutatud pinnad (maa, vahel ka seinad, sest kliima ei soosinud sageli elustaimestikku) või
mudejar-stiilis ornamenteeritud akna- ja ukseavad, sammastega kaaristud või terved seinad.
Küpressid plaatanid ja apelsinipuud istutati lisavarju saamiseks sageli ridadena seinte lähedusse,
aromaatsed taimed paigutati pottides vee lähedusse õhku lõhnastama. Aias puudusid raidkujud,
sest islam keelas inimese kujutamise. Peenrad asusid teedepinnast allpool. Kasutati ka rohkelt
ronitaimi, pergolad olid tuntud nii idamaades kui antiikses Vahemere-ruumis. Hispaaniast, kus
isegi suurte paleede aiad olid jaotatud vaiksemateks soppideks, levis nn paradiisiaia traditsioon