Õigusõpetuse suur konspekt
Rahvas üldjuhul jaguneb kodanikud ja kodakondsuseta isikud. Apatriidid? Kodakondsus on
riigi isiku vaheline püsiv poliitiline seos, mille alusel laieneb talle täielik riigi juriiridile
spetsifikatsioon. Ta kasutab riigis oma õigusi ja kohustusi. Üldjuhul saadakse kodakondsus
sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Riikkondsust kasutakse nendes riikides, kus on
monarhia. Monarhil ei ole kodanikke vaid on alamad ja seetõttu kasutatakse riikkondsus.
Lisatunnustena riigil veel riigilaenud ja maksud, riiklik sümboolika, riiklikud tähtpäevad jne,
kuid põhilised tunnused on kolm.
Riigiorganite tunnused(riigiapraat) Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid
võtavad vastu ja viivad ellu inimised. Riik on juriidiline isik ja juuridile isik tegutseb oma
organite kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (N: president) või kollegiaalsed)
(parlament, valitsus jne)
annaabi.ee 
