Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Kristin Djomina ERISOODUSTUSED AASTATEL 2008-2012 Maksundus Juhendaja: Lehte Teern Tartu 2012 1. ERISOODUSTUSED AASTATEL 2008-2012 Erisoodustuse alla kuuluvad kaubad, teenused või rahaliselt hinnatavad kingitused, mida seoses töösuhtega tööandja oma töötajale võimaldab. Sisuliselt on erisoodustuse näol tegemist töötajale antava lisatuluga, millelt peab tasuma tulu- ja sotsiaalmaksu. Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu ning eelneva kuu deklaratsioon tuleb esitada ning maks tasuda Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustused on aastate lõikes muutunud: · Alates 2003.aastast kuni 2009.aastani oli erisoodustuse hinna ülempiiriks 2000 krooni, vastava arvestuse olemasolul ehk kui töötaja pidas sõidupäevikut. 2009.aastal
väetise- ning kastmisnormidest. Energiakultuuride väetamisel on erinevalt toidu- ning söödakultuuridest sobilik kasutada lisatoitainete allikana reovett või reoveepuhastite jääkmuda juhul, kui nende raskemetallide sisaldus on kontrollitud. Selline võimalus aitab kindlasti tõsta energiakultuuride majanduslikku tasuvust, kuna üha kallinevate mineraalväetiste kasutuskulud on võimalik asendada reoainete utiliseerimisest saadava lisatuluga. Konkreetse energiakultuuri valik sõltub nii sobilikkusest kasvukohale kui ka soovitavast kasutusotstarbest. Kuigi põhimõtteliselt on võimalik energiat nii soojuseks, elektriks kui transpordiks toota igasugusest biomassist, mõjutab erinevus saadava produkti omahinnas oluliselt kultuuri valikut. Paljude energiakultuuride puhul ei erine kasvatamistehnoloogiad oluliselt sama liigi kasutusest nn. tavapärases põllumajanduses.
kahjustaja ja ohvri ettevaatus*k ja e vastavalt kahjustaja ja ohvri ettevaatuse eri- e ühikukulu*S õnnetuse kahju*p(x,y) õnnetuse tõenäosus, mis sõltub mõlema asjaosalise ettevaatusestI Riskivastutus-Kahju tekitaja peab kahju hüvitama igal juhul!*Kahjustaja suurendab ettevaatust ja ettevaatuskulusid seni kuni selle piirkulu* saab võrdseks marginaalse kahjuootusega lisakulu võrdub lisatuluga*Probleem: E ei ole motiveeritud oma panuse andmiseks kahjude vältimiseks*Näidisülesanne (E-st ei sõltu midagi): Õnnetuskahju on sisuliselt negatiivne välismõju. Isiklik ettevaatuskulu on erakulu. Eeldame, et mõlemaid on võimalik mõõta rahas. Nende kahe kulu summa on sotsiaalne ehk rahvamajanduslik kulu.II Süüvastutus-K vastutab kahju eest vaid siis, kui see on tekkinud tema süü läbi pole täidetud ettevaatuse normi x' . Probleem: kui K on
annaabi.ee 
