LOOMADE UURIMUSTÖÖ 2013
Varasematel perioodidel on
Läänemeres kütitud hülgeid (hallhüljes, viigerhüljes), selle tõttu ongi nende
arvukus nüüdseks ajaks oluliselt vähenenud ning nad on võetud looduskaitse
alla.
Looduskaitse ja jahindusega tegelevad inimesed on toonud Eesti aladele ka uusi
(ondatra, kährik) ning taastanud väljasurnud (kobras, punahirv) imetajaliike.
Toiduvaestel paksu lumekoorikuga talvedel on aeg-ajalt tegeletud ka
metsloomade (metskits, punahirv, metssiga) lisatoitmisega.
Suurte põlismetsade vähenemine Eestis on kaasa toonud mõnede imetajaliikide
katastroofilise vähenemise (lagrits, lendorav). Ulatuslikud kuivendustööd on
oluliselt vähendanud naaritsa ja saarma arvukust.
Eestis on 21 imetajate liiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat
informatsiooni viida alt Looduskaitsealused imetajad Eestis.
MILLISED TALVITUSVIISID ON ISELOOMULIKUD EESTIS
ELAVATELE IMETAJATELE?
Mõned imetajad magavad talvel talveund ( nt. siil, nahkhiir)
annaabi.ee 
