rohkem rajati neid Harjumaale ja Lääne-Virumaalt. Suur osa mõisate sissetulekust saadi sõltuvatelt talupoegadelt naturaalandamitena. Mõisates tegeleti viljaksvatusega, karjapidamisega, kala püüdmisega, mesindusega, vilja jahvatamisega. Mõisapidamist juhtis valitseja oma abilisega, lisaks töötasid mõisas veel näiteks kokad, õllepruulijad, rehepapid, metsavahid, mitmesugused käsitöölised, virtin jt. 3. Loe läbi õpikust lisatekstid 5 ja 6, lk 65. 1)Kirjelda, millisena näeb Fabricius Liivimaa talurahvast. Mida ta näeb nende juures laidu,- mida kiiduväärset? Ta arvab, et talurahvas tundub lihtsameelne ja harimatu, kuid nad on osavad valetajad. Ta leiab, et rahvas on erakordselt töökas ja viljakas, nad puhkavad vaevalt mõne tunni ning toimetavad nii päeval kui ka öösel. Nad kardavad võõraid, aga on heatahtlikud tuttavate vastu. 2) Kirjelda, kus pidas mõisarahvas pulmi ja millised olid pulmakombed.
suhted sõpradega ja lähikondsetega, ühised tegevused, viisakas käitumine. Kodu ja lähiümbrus. Kodu ja koduümbrus, sugulased; Unit 2, 6, 7, 10, 11 pereliikmete ametid; igapäevased kodused tööd ja tegemised. Kodukoht Eesti. Eesti asukoht, sümboolika ja Unit 4, 10, 15,17, 20 tähtpäevad; linn ja maa, Eesti loodus, ilm, käitumine looduses. Riigid ja nende kultuur. Õpitavat keelt kõnelevate Unit 1, 3, 6, lisatekstid lk 126- riikide sümboolika, tähtpäevad ja kombed, mõned 128, pildine materjal lk 6-7 tuntumad sündmused, saavutused ning nendega seotud nimed ajaloo- ja kultuurivaldkonnast; eakohased aktuaalsed ühiskondlikud teemad, Eesti naaberriigid. Igapäevaelu. Õppimine ja töö. Kodused toimingud, Unit 1, 5, 7, 8, 11, 12, 13, 16, 17, söögikorrad, hügieeniharjumused; turvaline liiklemine,
annaabi.ee 
