Mida tähendab olla eurooplane?
kultiveerida püüdnud on, ei tööta enam. Tollal (siinkohal peab autor silmas eelkõige
maailmasõdade perioodi) tundus see ju õige tee?
See diplomaatiline lähenemisviis probleemidele on ka järgmise ebakoha, bürokraatia üks
eeldustest. Õnneks ei ole tegemist rusuva, isegi kafkaliku struktuuriga, kindlasti aga arengut
pärssiva teguriga. Euroopa Liit, mis peaks omavahelist suhtlust lihtsustama, on kohati loonud
lihtsalt lisatasandi. Regulatsioon toimub kohati täiesti absurdsetes valdkondades («rasvase» ja
«lahja» piima defineerimine), samas kui teine osa on liiduõiguse jaoks tühi, tume ja tundmatu
maa. Kõike seda tehakse pahatihti naljaka pühendumuse ja piinliku täpsusega.
Autor ei taha öelda, et Euroopa oleks arengus maha jäänud. Kindlasti mitte. Lihtsalt edasimineku
inertsikese on liikunud mujale, üle Atlandi. Tõsi, ülikoole ja uurimiskeskusi on meilgi ja samavõrd