Eesti mõisad
on pandud põhitalastikule nii, et kannavad lae raskuse üle müüridele. Lisatalad moodustavad
neli A-kujuliselt veidi tõstetud keskosaga talapaari. Nendele kinnituvad püsttalad. On selge,
et lisatalastik on paigaldatud just raske lae kandmiseks. Kui rahvasuu räägib lae ehitamise
kohta tõtt, peaks talastik olema ehitatud pärast noorhärra Gherti surma 1901. aastal.
Dendrokronoloogilised puurproovid said lossi teaduri-kuraatori Külli Musta näitamisel
võetud lossi söögisaali la lisatalastikust ja võrdluseks ka sama lae põhitalastikust.
Dendrokronoloogiliseks dateerimiseks on teatavasti vaja nn referentskronoloogiaid ehk juba
dateeritud aastarõngalaiuste ridu, millega kõrvutamisel leitakse uuritava aastarõngarea
kalendriaastad. Aastarõngaridade võrdlemiseks on olemas mitmekümne kiriku ja muu hoone
talade aastarõngalaiuste read üle Eesti. Nendega võrdlemisel selgusid Alatskivi talastike
tegemiseks kasutatud puude langetamisajad