Pilvelõhkujad lõputöö
domineerivad. Kuid pilvelõhkuja tingimustele ei vasta kirikud ja katedraalid,
ka mitte Egiptuse püramiidid ega 1884 rajatud Washingtoni monument, mis
valmimise ajal oli maailma kõrgeim ehitis (169 m), sest need polnud
alaliselt, igal tööpäeval elanike ega töötajate poolt kasutusel.
Mida suurema hoonega on tegemist, seda olulisemaks muutub
pilvelõhkujate projekteerimisel ja ehitamisel tuule mõjudega arvestamine.
Sõltuvalt piirkonnast võib lisatakistusi tekitada
hoone maavärinakindlaks muutmine.
Kuni 1970. aastateni valitses pilvelõhkujate ehitamisel modernne
arhitektuur, nagu seda Bauhaus propageeris, mistõttu pilvelõhkujad olid
üldiselt risttahukakujulised. Hiljem hakkasid levima postmodernsed mõjud
ja sellest ajast saadik on ehitatud pilvelõhkujad pigem peegeldanud oma maa
traditsioone. Näiteks Petronase kaksiktornide konstrueerimisel võeti malli
Aasia pagoodide arhitektuurist, nii nagu ka Taipei 101 puhulgi.
annaabi.ee 
