) ja elektroosmoos, mis vahelises kiles toimuvad keerulised protsessid. Mullikestevahelised võrrandisse (1), saame Is=vc=mgc/B. Difusioonivoog on Id= VISKOOSSUSEKS ehk sisehõõrdumiseks. Kuna kolloidosakesed tekivad süsteemis siis, kui faaside liikumine on põhjustatud välise kiled on peaaegu tasaparalleelsed. Kohtades, kus nad ühinevad, -D*dc/dx. Tasakaalu korral, kus silmaga nähtavad muutused on oma suurte mõõtmete tõttu lisatakistuseks peenestuskekskkonna elektrivälja poolt. Teise rühma moodustavad need, mille korral tekivad nõguspinnad. Sellel pinnal on hüdrostaatiline rõhk väikesem, puuduvad, on Is=id ehk ... ja kuna D=kT/B, siis dc/c=mg/kT*dx, ühtlasele voolamisele, siis on kolloidlahuse viskoossus alati faaside liikumist põhjustab väline mehaaniline jõud. o võrreldes tasaparalleelsete osadega
Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon ja saavutatakse tasakaal (sedimentatsiooni tasakaal). Sedimentatsioon esineb siis kui > 0 (osakese tihedus on suurem keskkonna tihedusest). Kui < 0, siis dispergeeritud faas kerkib süsteemis pinnale. Gaasi või vedeliku ühe kihi võimet takistada teise kihi liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele nim VISKOOSSUSEKS ehk sisehõõrdumiseks. Kuna kolloidosakesed on oma suurte mõõtmete tõttu lisatakistuseks peenestuskekskkonna ühtlasele voolamisele, siis on kolloidlahuse viskoossus alati suurem kui vastava puhta lahusti viskoossus. = 0(1+), 0 puhta lahusti viskoossus, - osakese kujust sõltuv koefitsient, - peenestatud faasi mahu osa kehtib lahjendaud kolloidsüsteemide korral, kus peenestatud osakesed on kerakujulised, neil on ühesugused mõõtmed ning puudub igasugune vastastikune toime.Laminaarsel (vedelikukihid liiguvad üksteise suhtes paralleelselt) voolamisel
Hajuspeenestatud süsteemi viskoossus on määratud põhiliselt peenestuskeskkonna viskoossusega. Gaasi või vedeliku ühe kihi võimet takistada teise kihi liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele nimetatakse viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks. Aeglasemalt liikuvad kihid takistavad kiiremini liikuvaid kihte, kuna soojusliikumine ja molekulidevaheline mõjujõud on erinevates kihtides erinev. Kuna kolloidosakesed on oma suurte mõõtmete tõttu lisatakistuseks peenestuskeskkonna ühtlasele voolamisele, siis on kolloidlahuste viskoossus alati suurem kui vastava puhta lahusti viskoossus 0. Laminaarsel (vedelikukihid liiguvad üksteise suhtes paralleelselt) voolamisel kehtib Newtoni seadus F = S dv/dy F - jõud, mida tuleb rakendada nihutamiseks teise pinna suhtes S - kihi pindala dv - suhteline liikumiskiirus dv/dy - kihtidevaheline kiirusgradient - võrdetegur, ehk viskoossus
annaabi.ee 
