sisendile antakse kiiruse etteandesignaali Ue, ja kiiruse tagasisidesignaali Uts, vahe Uj = Ue,Uts,. Kui laiusimpulssmodulaatori sisendile anda positiivne juhtimissignaal, hakkab ta genereerima juhtimisimpulsse, millised antakse impulsskommutaatori juhtimis- süsteemi KJS abil impulsskommutaatori pooljuhtelementidele (jõutransistorid või türistorid) ning impulsskommutaator hakkab perioodiliselt shunteerima lisatakistit R2l. Jäikade reguleerimistunnusjoonte saamine toimub järgmiselt. Oletame, et ajam töötab väljakujunenud talitluses mingi kindla impulsside täiteteguri korral koormus- momendiga Tst1 (tööpunkt 1 joonisel 4.20), millele vastab kindel rootoriahela ekvivalentne takistus R2ekv = (1- ) * R2l. Joonis 4.20 Kui nüüd mingil põhjusel suureneb koormusmoment väärtuseni Tst2, hakkab mootori kiirus vähenema
Keskmistel pööretel (joon. 44 r c), kui pinge ulatub 6,8... ... 7,0 V, läheneb ankur veel rohkem elektromagneti süda- Käivitusrelee südamikule on mähitud ainult üks peenest mikule, vajutab lahti kontaktid K% ja K3 ning ergutusvool traadist mähis; kontaktid on tugeva voolu läbilaskmiseks peab läbima lisatakistit R. Liikuv kontakt K2 hakkab vib- valmistatud vasest. , reerima keskseisu ja kontakti K 3 vahel, lülitades ergutus- Süütelülitile vajutamisel akust saadav nõrk vool rafceii- vooluahelasse lisatakistit. dab relee. Tugev vool suundub akust üle relee kontaktide Generaatori pinge edasisel tõusul (joon. 44, d) magnee-