Kanname tulemused tabel nr kahte. Tabel nr 2. s 0 0,02 0,0397 0,15 0,3 0,550 0,65 0,80 0,9 1 1,1 1,3 1,5 2,28 3,56 4,12 4,07 3,89 3,73 3,57*103 3,41 3,10 2,83 T 0 353 689 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 *103 62,8 61,5 60,3 53,4 44,0 28,2 22,0 12,6 6,28 0 -6,28 -18,8 -31,4 10.Arvutame tehistunnusjoone lisatakistiga R2l,2=0,067 Selleks kasutame samu valemeid, mis esimese tehistunnusjoone juuresgi. R2=0,0239(320/3*76)=0,0581 10.1 Tühijooksu libistus sl0=0 seega ka st0=0 10.2 Nimilibistus sn,l=0,0239 sn,t=0,0239(0,0581+0,067/0,0581)=0,0515 10.3 Vääratuslibistus sv,l=0,331 sv,t=0,331(0,0581+0,067/0,0581)=0,713 11.Leiame 4 põhitehistunnusjoone punkti: 11.1Tühijooksupunkt on sama, mis loomulikul tunnusjoonel ehk 0=62,8 rad/s T0=0 11.2Nimitööpunkt: n,t=1(1-sn,t) n,t=62,8(1-0,0515)=59,6 rad/s
220 -110 0,09 CE = = 15,369 Vs. 13,67 Ideaalse tühijooksu pöörlemissagedus 220 n0 = =14,315 s-1. 15,369 Elektromagnetiline nimimoment on 15,369 M em = 110 = 269,1 Nm. 2 Pöörlemissagedus tehistunnusjoonel nimikoormusel ja ankruahelasse lülitatud lisatakistiga Rl on 269,1 (0,09 + 1,2) 2 n R1 = 15,315 - = 6,080 s-1. 15,369 2 Ideaalse tühijooksu pöörlemissagedus vähendatud pingel (180 V) U1 180 n0U 1 = , n0U 1 = =11,712 s-1. CE 15,369 Pöörlemissagedus nimikoormusel ja vähendatud pingel U1
pöõrlemiskiiruse ja momendi reaalses muutumispiirkonnas, mis on määratud mootori mehaanilise tugevusega ning jahutus- ja kommutatsioonitingimustega. Rööpergutusmootori (ka sõltumatu ergutusega mootori) ja kompaundmootori pöörlemiskiiruse suurendamiseks üle nimikiiruse on ratsionaalne vähendada magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud reostaadi, sest ergutusvool on suhteliselt väike (ca 3% mootori nimivoolust}. Pöörlemiskiirust võib aga vähendada ankruahelasse lülitatud lisatakistiga R, milles eralduv soojus on märkimisväärne. Nimetatud meetodite üheaegsel, rakendamisel on võimalik muuta ka vaid mehaanilise karakteristiku jäikust nii, et nimikiirus ei muutu. Jadaergutusmootoreid kasutatakse elektertranspordis, kus mootorvagunil on näiteks kaks mootorit. Siis on võimalik kiiruse muutmine toitepinge muutmisega, mis saavutatakse kahe mootori ühendamisel jadamisi ja rööbiti. Ankru pöörlemiskiirus: n = ((U-Ia(Ra+Rk)/cE
voolu forsseerimise abil, st mootori resulteeriva magnetvälja konstantsena hoidmise abil. See toimub järgnevalt. Joonis 1.24 Staatori normaalse toitepinge korral on minimaalpingerelee KA rakendunud ja tema avanev kontakt ergutuse forsseerimise kontaktori KM1 mähise ahelas avatud. Seega ei ole ergutuse forsseerimise kontaktor rakendunud, tema kontakt erguti ergutusahelas on avatud ja seega on erguti ergutusvoolu suurus piiratud lisatakistiga R erguti ergutusmähise ahelas. Kui pinge staatorimähisel väheneb allapoole lubatavat väärtust, tagastub minimaalpingerelee ja tema kontakt ergutuse forsseerimise kontaktori mähise ahelas sulgub, kontaktor rakendub ja shunteerib oma sulguva kontaktiga lisatakisti erguti ergutusmähise ahelas. Erguti ergutusvool suureneb, mille tulemusena suureneb tema ankrumähise emj ja seega ka sünkroonmootori ergutusvool. 1.5. Vahelduvvoolumootorite kontaktjuhtimisskeemide näiteid. 1.5.1
annaabi.ee 
