Tempermalmi vajalik lähtestruktuur kindlustatakse keemilise koostise ja jahtumiskiiruse õige valikuga. Keemilise koostise määramisel tuleb arvestada ka valuomadustega, kuna tempermalmist valandid on suhteliselt õhukeseseinalised ning vorm täitub sulametalliga raskelt. Keragrafiitmalmi teket soodustab eelkõige erilisandite-modifikaatorite sisseviimine sulamalmi. Enamikel juhtudel kasutatakse modifitseerimiseks magneesiumirikkaid lisasulameid. 2.2 Kodutöö. Terase termotöötlus 1. C=0,7; st C0,8, tegemist on alaeutektoidterasega. Eelkõige on tegemist konstruktsiooniterasega, mis peale kroomi sisaldab veel ka teisi legeerivaid elemente, aga ka tööriistateras, kui C sisaldus on 0,4...0,8. 2. Mittelegeerteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks Fe-Fe3C faasidiagrammi teraste osa. Selle järgi võetakse alaeutektoidteraste (0,2- 0,8%C) karastustemp. tavaliselt 30..
2) Keragrafiitmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus keragrafiidi kujul. Sellise kujuga grafiidi teket soodustab eelkõige erilisandite modifikaatorite sisseviimine sulamalmi. Keragrafiidiga malmi saadakse modifitseerimise teel. Keragrafiidi tekitamiseks kasutatakse modifikaatorina magneesiumi (samui ka tseeriumi ja teisi), mille jääkkogus malmis peaks olema ~0,05%. Enamikul juhtudel kasutatakse modifitseerimiseks magneesiumirikkaid lisasulameid (ligatuure) 3) Tempermalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus pesagrafiidi ehk lõõmutussüsiniku kujul. Lõõmutussüsinik tekib valgemalmis olevast tsementiidist valgemalmist valandite pikaajalise lõõmutamise tulemusena. Tempermalmi saamisel on olulisim, et malmi tardumisel ei tekiks liblegrafiiti. c)Metalse põhimassi järgi Metalse põhimassi struktuurist lähtudes jagunevad vaba grafiidiga maömid järgmistesse liikidesse: 1
annaabi.ee 
