Vene aeg
Tlp arvasid,
et astudes õigeusku, saavad nad maad ja vabanevad teoorjusest. Liikumine algas Lõ-Eestist ja levis peagi ka
Saaremaale. 3a jooksul võttis ,,keisri usu" vastu u 60 000 eesti tlp, mis moodustas 17% liikumisest haaratud
piirkondade elanikest. Õigeusul õnnestus juurduda vaid mõnes üksikus kohas.
1840ndatel hakkasid rüütelkondade helgemad pead mõistma, et ka teoorjuse päevad on loetud. Et
mõisamajandus palgatööjõule ümber korraldada, oli vaja lisastiimulit, mis leiti talude müükipanekust.
1849.a Liivimaal ja 1856.a Eestimaal võeti vastu uus talurahvaseadus. Nende peamine mõte oligi talude
järk-järgulise müümise korraldamine, mis pidi aegamööda kaasa tooma ka teoorjuse kadumise. Tlp
seisukohalt oli muidugi tegu talude päriseksostmisega, mis algaski 1850ndatel aastatel. Sellega kaasnes
kruntiajamine: tekkisid kompaktsed maaomandid. Taluhooned hakkasid iidsetest külasüdametest välja oma
põldudele nihkuma. Külaelu kaotas oma tähtsust