Pindpinevuse saab määrata otseselt jõust, mida läheb vaja rõnga lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. *Meetodit ei ole vaja kalibreerida teiste meetoditega ega standardlahustega. *Pindpinevus on võrdeline mehaanilise jõuga, mis on vajalik teadaoleva traadi- ja rõngaraadiusega rõnga lahtirebimiseks lahuse pinnalt. *Seda protsessi kirjeldav valem on: = Fk/4R r , kus pinpinevus, F- jõud, Rr rõnga raadius, k- Hankins/Jordan paranduskoefitsent, V- lahuse lisaruumala, mis tekitatud rõnga tõmbamisest, Rw- traadi raadius Gibbsi pindliig ja Gibbsi adsorptsiooniisoterm Gibbsi adsorptsiooniks e. Gibbsi pindliiaks nimetatakse aine hulka, mis tuleb lisada süsteemile, kui pindala suureneb ühe ühiku võrra (näiteks 1 cm2) selleks, et aine kontsentratsioon süsteemis jääks samaks. Näitab aine liiga või puudujääki pinnal, võrreldes faasi Sisemusega (võib olla nii positiivne kui negatiivne suurus)
Pindpinevuse saab määrata otseselt jõust, mida läheb vaja rõnga lahtitõmbamiseks vedeliku pinnalt. *Meetodit ei ole vaja kalibreerida teiste meetoditega ega standardlahustega. *Pindpinevus on võrdeline mehaanilise jõuga, mis on vajalik teadaoleva traadi- ja rõngaraadiusega rõnga lahtirebimiseks lahuse pinnalt. *Seda protsessi kirjeldav valem on: = Fk/4Rr , kus pinpinevus, F- jõud, Rr rõnga raadius, k- Hankins/Jordan paranduskoefitsent, V- lahuse lisaruumala, mis tekitatud rõnga tõmbamisest, Rw- traadi raadius Gibbsi pindliig ja Gibbsi adsorptsiooniisoterm Gibbsi adsorptsiooniks e. Gibbsi pindliiaks nimetatakse aine hulka, mis tuleb lisada süsteemile, kui pindala suureneb ühe ühiku võrra (näiteks 1 cm2) selleks, et aine kontsentratsioon süsteemis jääks samaks. Näitab aine liiga või puudujääki pinnal, võrreldes faasi Sisemusega (võib olla nii positiivne kui negatiivne suurus).
annaabi.ee 
