Evolutsioon: usk, Darwin
Nimelt ka need kirikutegelased, kes aktsepteerivad loodu evolutsiooni tänapäevases empiirilises tähenduses,
eeldavad siiski lisaks veel aristotellikku "viimset põhjust" - s.o. eeldavad loodusel olevat eesmärke, mille tõttu asjad
juhtuvad - ja mitte mehhanisme, mistõttu asjad juhtuvad. Seega - kui rääkida Charles Robert Darwini ketserlusest, siis
seisneb see mitte evolutsiooni (ühiste eelllaste) postuleerimises, vaid selles, et ta näitas mehhanismi, mis ei vajanud
süsteemiväliseid lisapostulaate. Disaini ja eesmärgi vastavus on bioloogias sedavõrd ilmne, et tegelikult ongi paljud
bioloogid rahumeeli oma alateadvuses ja mitte harva ka teadvuse tasemel uskumas blueprint’i olemasolu. Ka
tänapäeval. Mitte ilmtingimata Suure Jumaliku Plaani a la Platon täitmiseks.
Galilei, Newton, Decartes - need mehed tõid eluta looduse kirjeldamisse kvantitatiivse alge ja - mis siinkohal olulisem -
annaabi.ee 
