EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
Rohkem
keelemänge ja vabavärssi.
Luuletuste taga on tugev kirjanduslik traditsioon, kultuuriteadlikkus torkab silma. Tõlgib
palju luulet. Eeskujudeks Anna Ahmatova (suurus, ülevus) ja Emily Dickinson (väike,
ähmane, salapärane, religioosne, müstiline).
Mari Vallisoo luulemaailm on rajatud pidevusele, elu ja aegade sidemetele ning
jätkumisele. Peegeldus ühest maailma nägemise viisist. Luuletab peamiselt argistest
asjadest, kodust ja perest, see loob kestvustunnet. Lisapidevus sünnib maailma elusest
(maagilisus, nimetud jõud) märke teisest reaalsusest, mis on kogu aeg kohal. See eeldab
surmaga seotud maailma. Luule on seotud rahvaluule, muinasjuttude, müütide ja
ärkamisaja eesti luulega. Debüüt ,,Kallid koerad" (1979). ,,Kõnelen sinuga kevadekuul"
(1980), ,,Rändlinnud kõrvaltoas" (1983), ,,Kõnelevad ja lendavad" (1986) ning
,,Sünnisõnad ja surmasõnumid" (1991) nende raamatutega kinnistas luuletaja end meie
kirjanduspilti