LÄÄNE-EESTI VETE LESTA
ka kosklad, pütid ja laugud. Nad külvavad veekogudesse parasiidi mune. Vees väljub
munast vastne koratsiid, kes liigub keha pinda katvate ripsmete abil aktiivselt edasi.
Koratsiidi neelavad alla vaheperemehed aerjalalised vähid Copepod, Cyclopoidae,
Diaptomidae. Nende vähikeste kehas muutub koratsidi piklikuks ripsmeteta vastseks
protserkoidiks. Koos aerjalalisega peab protserkoid sattuma lisaperemehesse kalasse.
S. pungitii lisaperemehe osa täidavad luukarits (Pungitius pungitius) ja ogalik
(Gasterosteus aculeatus). Protserkoid tungib sooltorust kala kehaõõnde, kus kasvabki
järgmise arengujärgu vastseks plerotserkoidiks, kes võib kala kehas kasvada väga
suureks peaegu täiskasvanud parasiidi pikkuseks. (lisa 10) Seejuures kujunevad
plerotserkoidis välja peaaegu kõik elundid, ning ka suguelundkond jõuab
märkimisväärse küpsusastmeni. Vastavalt vageltangu kasvule hakkab kala kõht