Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks
vaadi). Eristatakse
a) nõrgenevat pikkusmuutust, kus k, p, t, ss muutub g, b, d, s-ks, nt pank : panga, kauss : kausi;
b) tugevnevat pikkusmuutust, kus g, b, d, s muutuvad k, p, t, ss-ks, nt põrge : põrke, saabas : saapa, vaade
: vaate, põrsas : põrssa.
Algläänemeresoome keeles puudutas see ainult geminaatklusiile (NB! Ajalooliselt on geminaatide
VV pigem seotud laadivaheldusega). Tänapäeval laienenud mujalegi, kus tegemist häälduspinge
erinevusega, nn lisapainuga (tugevates vormides esineb prosoodiline lisarõhk (pain)).
III välde ainus “tõeline” välde, I ja II välde taanduvad erinevatele silbitüüpidele. I välde – lühike
rõhuline lahtine silp; II välde – pikk rõhuline lahtine või kinnine silp.
Praeguse VV kohta kasutatud terminit “hiline VV”, mis hakkas tekkima 13. sajandil.
Nn Veske-Collinderi teooria: kui sõna lüheneb ühe silbi võrra, siis hääldus intensiivistub, et
annaabi.ee 
