Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade
Ligikaudu poole Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealast katavad turvasmullad,
ülejäänud (mineraal)muldadest domineerivad liiv ja saviliiv lõimisega mullad. Soomuldadest
on kõige enam madalsoomuldi, millele lisanduvad vähesel määral lammimadalsoomullad.
Kõik Põhja-Kõrvemaa turbasood on sügavad, ja moodustavad osa veereservuaarist mida
kasutatakse Tallinna varustamisel joogiveega. Veekaitseliselt on tähtsad lammimullad, neid
leidub peale Soodla ja Valgejõe lammide veel Mustjõe lisaojade Rekka ja Treimani kallastel.
Väikeste laikudena leidub lammimuldi ümber järvede. Põllumajandusliku väärtusega muldi
on Kõrvemaal väga vähe. Sellest tulenevalt on olnud Põhja-Kõrvemaa läbi aegade väga
hõredalt asustatud. Leostunud ja leetjate muldadega voorjaid künniseid leidub Kõrvemaal
Järva-Madisest läänes. Need künnised on Kõrvemaa enim põllustatud alad.
1.6 Taimestik
Mitmesuguse kallakuga pinnad ja pinnakatte erinev koosseis loovad erinevad niiskus-, soojus-
annaabi.ee 
