Peeda jõgi
Jõgi on väga kärestikuline ning
aeglase vooluga lõikusid on vähe. Kuna jõgi toitub suures osas allikatest, püsib vesi
mõõdukalt jahe ka kuumadel suvekuudel. Leppadega tihedalt palistatud kallaste alla on vool
uhtunud arvukalt õõnsusi. Jões leidub ka palju maha langenud ja kobraste poolt langetatud
puid.(Eesti Loodus).Suurimad lisajõed on 11km pikkune Idaoja ja 6k pikkune Luhasoo oja.
(kaitsekorralduskava) Peeda jõgi ja selle lisaoja kuuluvad ka hoiuala hulka, mille kaitsmiseks
on loodud mitmeid eeskirju.
Jõe karakteristikud
Jõgi on 19 km pikk ja 100 ruutkilomeetrise valglaga. Peeda jõe suhteline lang on 4m/km, mis
ületab isegi Mustoja langu(3,53m/km) . Väikseim vooluhulk, mis mõõdeti 27.juulil 1992 oli
0,014m3/s, suurim vooluhulk 8. augustil aastal 1986 aga 3,8m3/s. (A.Järvet) Peeda jõel asus
enne II Maailmasõda neli paisjärve, millest on praeguseks alles jäänud Peeda ja Suure-
Kambja paisjärv