Põld kui elukooslus
Uute umbrohuliikide lisanduses ei
vähene selliste umbrohtude arvukus, valge hanemalts, roomav madar, vesihein. Kui
need liigid olid tavaharimisepuhul olemas, siis nende elutingimused ökoloogilises
viljeluses tavaliselt paranevad. Juurde tuleb ökoviljelusele omaseid umbrohuliike,
nagu hiirehernes, põldohakas. Umbrohuliikide omavahelises konkurentsis mõnede
liikide mõnede liikide domineerimine suureneb (nt hiireherned), teiste arvukus
väheneb (nt harilik orashein). Siiski mitte kõik lisanduvbad liigid ei saa koosluses
domineerivaks (nt rukkilill).
Pikemaajalised uuringud on näidanud, et umbrohtude liigilise kooseisu muutused on
seotud eelkõige külvikorra rakendamisega (E. Lauringson 2004).
Umbrohud näitavad, kui hästi või halvasti me oleme mulda harinud. Nii mõnigi tüütu
umbrohi kaob varsti ise, kui me mõistame, millest on tema kohalolek tingitud.
Tarvitseb vaid tingimusi muuta ja umbrohi ei tunne ennast enam hästi. Nimelt
reageerivad umbrohud tundlikult majandamisviisile