t igas karbis peab olema ca 2 cm ulatuses vaba ruumi. Üksteise peale paigutatakse kuni kolm karpi. Säilikud on soovitav hoida horisontaalasendis vältimaks dokumentide deformeerumist. Lühi- ja pikaajalise säilitustähtajaga arhivaale on lubatud hoida ka vertikaalasendis. Kuna ühe arhivaalide loetelu säilikud peavad paiknema üheskoos iga aastase saabumise järjekorras, tuleb arvestada arhiiviainese juurdekasvuga ja vastava sarja juurde jätta ruumi edaspidi lisanduvale säilikute paigutamiseks. Arhivaalide kiireks leidmiseks koostatakse sarjade asukoharegister. Register annab teada, kus (riiul, kapp ja laud) konkreetse sarja säilikud asuvad. Näide: viit 1a/3/4 sarja asukohana tähendab, et arhivaalid on paigutatud esimese kahepoolse riiuli a- poole kolmanda kapi neljandale laudile. ARHIIVIHOIDLA Aktiivsest asjaajamisest väljunud arhivaalide säilitamise eesmärk on tagada dokumentide säilitamine ja kasutamine.
Supernoovad jagatakse nende käitumise järgi kahte rühma- esimest ja teist tüüpi supernoovadeks. Ka nende sünnimehhanism arvatakse olevat erinev. Esimest tüüpi supernoova on moodsa käsituse järgi kaksiksüsteemi kuuluv täht, mis on arenenud normaalsel viisil valgeks kääbuseks. Kui tema kaaslane on väga lähedal, võib viimasest hakata valgesse kääbusesse ainet voolama. Kääbuse mass kasvab ja ületab lõpuks piiri, kus elektrongaasi rõhk jaksab lisanduvale raskusjõule vastu seista. Täht variseb äkki kokku. Seejuures vabanevad suured energiahulgad, mis paiskavad tähe väliskihid eemale. Järele jääb ainult ebatavaliselt tihe neutrontäht. Selle olemasolu võib avalduda röntgenikiirgusena, mis pärineb kaaslaselt neutrontähesse langevast ainevoolust. Teist tüüpi supernoova on üksik täht, mille mass on palju kordi suurem Päikese omast. Tema keskpaigas tõusevad tihedus ja temperatuur nii kõrgele, et heeliumi põlemise järel hakkab
annaabi.ee 
