Keskaeg ja varauusaeg
kasvama. Relvi tootsid külasepad või feodaali teenistuses olnud meistrimehed. Relvade
areng kiirenes eriti Ristisõdade ajal. Kaitserelvastuses kanti algul soomusrüüd, mis koosnes
väikestest soomuskujulistest metalliplaadikestest. Ristisõdade ajal hakati kasutama
rõngassärke ja rõngaspükse. Sellest arenes välja plaatvest ja ka põlve- ja küünarnukikaitsed.
Kogu selle tõttu hakati kasutama ka uusi relvi, nagu näiteks kahekäemõõgad, kirved,
vasarad ja nuiad. 14. sajandil lisanduseid neile ka tulirelvad, aga need hirmutasid rohkem,
kui tegid tõeliselt viga. 15. sajandiks kujunesid välja täisraudrüüd.
Linnade teke ja linnakultuur
Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö, kaubandus,
turvalisus ja soodne asukoht. Neile tingimustele vastab paik ei langenud mitte alati kokku
varasema antiiklinna asukohaga. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike,
sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda