aktiivsed lisandid viivad elektronnivoode tekkele keelatud tsoonis (doonor- ja aktseptornivood). Mingi konkreetse lainepikkusega valguskiirgus võib nüüd neelduda põhjustades elektron-üleminekuid nendelt nivoodelt (joon. 8.16). Kui elektron juhtivustsoonist langeb tagasi nivoole keelutsoonis, siis neeldunud energia vabaneb (joon. 8.16b). Omajuhtivusega pooljuhtmaterjali juhul vabaneb energia väärtuses E g kui elektron langeb tagasi juhtivustsoonist valentstsooni. Lisandpooljuhis on lisaks elektroni üleminekule juhtivustsoonist nivoole keelutsoonis võimalik ka teine täiendav üleminek nivoolt keelatud tsoonist valentstsooni. Joonisel (joon. 8.16c) on esimene üleminek näidatud mittekiirguslikuna s.t. vabanev energia hajub võrevõngete soojusenergiana. Neeldumise intensiivsus sõltub nii materjali loomusest kui ka tema paksusest (joon. 8.14) I' T = I' o e-x Kus, I' T - materjali läbiva valguse intensiivsus;
annaabi.ee 
